Virts - minu võimalik läbimurre

Kaasteadurite mõjutusel otsustasin seekord uurida virtsa ja selle omadusi. Sõin kilo juustukastmes ube ning ootasin. Ühe tunni ja 13. minuti 52. sekundil tundsin midagi. Olin kindel - see on virts. Ruttasin tualettruumi ning asetasin hoolikalt oma ahtri kogumispurgi peale, mille olin ennist sinna paigutanud. Tunne oli eufooriline ning äärmiselt kergendav. Protsess kestis kokku 14 minutit. Eemaldasin hoolikalt paberiga viimased sitapritsmed oma kannikatelt ning viisin värisevatel kätel katsepurgi laboratooriumi. Kiiresti täitus kogu ruum meeldiva odööriga ning tundsin, et olen õigel teel. Katsudes oli minu virts libe ning pigem vedel kui tahke. Nägemismeelega tajusin kollakas-pruuni värvust. Lõhn oli terav, ent mitte pealetükkiv. Kõrvadega ei suutnud ma helilaineid tajuda. Maitsmismeelt otsustasin seekord mitte kasutada. Võtsin oma pipetti portsu seda imesegu ning otsustasin üritada tõestada oma hüpoteesi: "Virtsa kandmine nahale eemaldab kortsud ning vähendab nende teket". Kuna minu assistenti, härra Alveedorson-Amordireetsius Tamme, ei olnud parajasti kohal, valisin katsealuseks iseenda. Tilgutasin oma näonahale pipetist törtsu virtsa. Tundsin ennast lõõgastununa. Võtsin kätte laboripeegli ja olin hämmeldunud - minu arvukad kortsud olid mattunud virtsakihi alla. Virts oli imbunud minu pragudesse (loomulikult ei räägi ma suust, ninaaukudest ega silmakoobastest) ning täitnud need. Nagu võite ette kujutada, olin äärmiselt erutunud. Helistasin kõigile oma kaasteaduritele ning kutsusin neid "asja kaema". Iga viimne kui üks neist oli samuti meeletult ekstaasis. Kui olete ettevõtlik inimene ja mõtlete asjast ise kasu lõigata, siis ärge nähke vaeva - patenteerisin selle juba ära. Järgmisel nädalal lähen Murmanskisse teadusmessile ning esitan seal oma uut toodet "Virts", mis sisaldab 97% virtsa ja 3% seedimata ube. Loodetavasti kogub see toode kiiresti kuulsust ning selle edust kindlasti informeerin teid sellel lehel ka tulevikus.